Meedia

METSALAULUPIDU – ÄRGATES ENNEMUISTSES AJAS

Indrek Vainu, Tartu 30.11.2023

Metsalaulupeost

Metsalaulupidu on põliskultuurist, loodushoiust ja elavast laulust kantud sündmus Soomaal. Regilaulmine toimub esimesel laupäeval peale jaanipäeva Hüpassaare talu lähedal rabasaarel.
Hõimlased ja sõbrad kogunevad juba varem meie kodumetsas Metsaõuel, kus vestetakse lugusid, lauldakse lõkke ümber, tehakse sauna, toimub regilaulu töötuba ja loodusseminar. Koos elatakse lihtsat metsaelu, meenutamaks, et oleme metsarahvas, kelle maailmatunnetus on loodusega sügavas ühenduses, põline vaba rahvas, kes mäletab esivanemate tarkuseid, teab laule ja salasõnu.
Sood, jõed, metsad ja laulud on siinsete rahvaste mälumaastike sügavaimad osad, loodus on meil hingestatud ja püha, looduskaitse on ka põlise kultuuri hoidmine.

Esimene Metsalaulupidu toimus 2018 aastal.

Toimunud 6 korda: Soomaa regi 18, Pärismaalased 19, Iseolemine 20, Rännakud 21, Ühendus 22, Ilmapuu kutse 23.

Tavaliselt osaleb 150-300 inimest.

Aastate peale on registreerunud üle 800 erineva inimese.

Kokku on lauldud üle 240 laulu. Erinevaid umbes 180.

Enamus lauldud laule on regilaulud. Vähesel määral on regilaulu motiividel omaloomingut.

Toimub tavaliselt esimesel laupäeval peale jaanipäeva.

Järgmine “Metsalaulupidu 2024 – Täherahvas” toimub 29. juunil.

TÄNUD
METSALAULUPIDU

INDREK VAINU
ANNA VAINU

+37255911723
indrek@vainu.ee

Regilaul

Meelika Hainsoo – Õhtu ilu

Meelika Hainsoo – Õhtu ilu. 2020

Salvestatud Ööülikooli saatest “Regilaulu imeline ilm”
https://vikerraadio.err.ee/1608092881/ooulikool-parimusmuusik-meelika-hainsoo-regilaulu-imeline-ilm

Metsalaulupidu

Alo Unt – Ma laulan üle merede

Alo Unt – Ma laulan üle merede
Metsalaulupidu 2022 – Ühendus

Ma laulan üle merede,

üle mere meeste vasta

Taha Narva naiste vasta

Kuramaa kuninga vasta

Minu ema hiiemaala,

Minu isa hiiemaala

Ema oli hiies maa-emanda

Isa oli hiies maa-isanda.

Õde oli Rootsis keerde kaera

Vend oli Nahas suuri saksa

Ei mina laula teie vasta

ega teie meeste vasta.

Ma laulan üle merede

üle mere meeste vasta

Taha Narva naiste vasta

Kuramaa kuninga vasta.

Metsalaulupidu

Alo Unt – Millest latsi laaluline

Alo Unt – Millest latsi laaluline
Metsalaulupidu 2022 – Ühendus

Millest latsi laaluline,

imekana iloline

Kui sii ime minno olli,

naane kallis minno kanni,

Läts ta põldo põimõmahe,

Veie kiigo kesä pääle,

veie hällü hääde paika,

paano palo nulga pääle,

pallel pardsi hällütämmä,

suvõlinnu liigutamma.

Pardsil oll iks pallo sõnno,

suvõlinnul liia laalu.

Kõik ma panni papõrihe

raie vällä raamatuhe.

Tuntud ka kui “Laulja saamine”
Metsalaulupidu

Alo Unt – Tule tule hellake

Alo Unt – Tule tule hellake
Metsalaulupidu 2022 – Ühendus

Tule, tule hellake

Vii häda karjalta

Too rõemu aasalta

Korja rohtu murulta

Keeda teed tervisel

Too jõudu hingeksel

Anna väge vaimuksel

Tule tule hellake

Anna puul imalõ

Tõnõ puul sa esalõ

Kolmas anna velele

Neljas tuu saa sõsaral

viies vii sa vaenlasel

Kuues kanna karolõ

Tule tule hellake

Kui pole hindäl andamit

Hoia natut hindalõ

Siis om anda teiselõ

Tule, tule hellake

Vii häda karjalta

Too rõemu aasalta.

Metsalaulupidu

Eliise Tikas – Haanja miis

Eliise Tikas – Haanja miis
Metsalaulupidu 2022 – Ühendus

Haanja miis vidi lubjakivve

Kolm päivä Võrolõ.

Haanja miis läts Tiganiku puuti

Uma kolmõ kopkaga.

Tahtsõ osta püksi nöpse

Uma higi vaiva iist.

Haanja miis nägi silgupüttü

Tiganiku leti iin.

Haaja miis pallõl puudisaksa:

“Esänd, lupa tsurgata!”

“Tsurka, no tsurka Haanja miis

Uma leeväpalakõst!”

Laul um otsah, laul läts mõtsah,

Ei lää inämb edäsi.

Kogutud

Helena Trei – Jah, Sa ju võid!

Jah, Sa ju võid!

Kas me südameil on sõnu?

Kas veel õitsevad me kehapuud?

Kas emmata (suudelda) Sind võin?

Kas armastada võin?

Anna endal luba:

Jah, Sa ju võid!

Las õitseda me tuba!

Las õilmitseda kõik!

Sest Sa ju tead –

kui Sinul on hea –

maailm Su ümber siis muutub heaks.

Ja Sa tead –

kui teisel teed head –

Sinugi hea suuremaks saab.

Kui valgusel on varjud

kui mõrades Su elukaar

kui valuga Sa harjud

ja kaugeneb Su muinasmaa

Siis anna endal luba:

Jah, Sa ju võid!

Las õitseda Su tuba!

Las õilmitseda kõik!

Sest Sa ju tead –

kui Sinul on hea –

maailm Su ümber siis muutub heaks.

Ja Sa tead –

kui teisel teed head –

Sinugi hea suuremaks saab.

Ava oma süda

puista välja pisarad

Las kastepiisad särada

neis tärkavad Su unelmad

Sa anna endal luba:

Jah, Sa ju võid!

Las õitseda me tuba!

Las õilmitseda kõik!

Sest Sa ju tead –

kui Sinul on hea –

maailm Su ümber siis muutub heaks.

Ja Sa tead –

kui teisel teed head –

Sinugi hea suuremaks saab.

HT 12.2020
Metsalaulupidu

Alo Unt – Ma laulan üle merede

Alo Unt – Ma laulan üle merede (Metsaõue 2022)

Ma laulan üle merede,

üle mere meeste vasta

Taha Narva naiste vasta

Kuramaa kuninga vasta

Minu ema hiiemaala,

Minu isa hiiemaala

Ema oli hiies maa-emanda

Isa oli hiies maa-isanda.

Õde oli Rootsis keerde kaera

Vend oli Nahas suuri saksa

Ei mina laula teie vasta

ega teie meeste vasta.

Ma laulan üle merede

üle mere meeste vasta

Taha Narva naiste vasta

Kuramaa kuninga vasta.

Regilaul

Väike Hellero 01 MEEL VALK – Hällilaul (seto)

L´uu-ks no l´uu, tśuu, tśuu,

l´uu-ks no l´uu mullõ, latsõkõnõ,

tśuu no tśuu, tillokõn.

Tśuu no lasta suurõmbasta,

pisuks-nu-kõsõ pikembäst,

raasa-no-kõsõ rassõmbast,

kuu-nu-kõnõ korõgõmbast,

päävä-nu-kese jallõ pikembäst.

L´uu-ks no lasta, tśuu lasta,

oo mu no-ks kulla tütrekene,

latsõ-nu-kõnõ laglõkõn,

miä-ks mul saasõ hoitõmasta,

kana-nu-poiga kastamast?

Saa-i õks jäädä’ mul magama,

päädä no panda’ pähütseh.

Tuu-ks vast saasõ mul hoitõmasta,

kana-nu-poiga kastamast,

ime saat silmä tsuskijasta,

esä saat jala vast päätijäst.

Tśuu, lasta, l´uu, lasta,

kasu no, kasu kar´ussõs,

vinnü vitsavõtijas.

Sinno iks uinu uutõnna,

sinno-ks vao vahtih,

kuna iks kanasõ’ kasusõ’,

üsäkirä’ ülenes.

L´uu-ks no l´uu, latsõkõnõ,

tśuu no tśuu, tillokõn,

kui mul iks kanasõ’ kasusõ’,

üsä- küll -kirä’ ülenese’,

naksõ na esi iih minemä,

iih minemä, perrä jäämä.

No tulõ iks esi iih minnä’,

iih no minnä’, perrä jäiä’,

no omma’ iks latsõ’ väikese’,

kanasõ-ks omma’ kasina’.

No omma üsäh üsälitse’,

kässi mul pääl käsilitse’,

no saa-ai üüd ma magada,

saa-ai ma lõõnat lebädä.

Olt iks sa kur´a ikõmahe,

vilets küll vihha pidämä.

Kuulõ-ks nu kulla tütrekene,

kuulõ-ks nu kallis kanakõn,

jää’ iks mari magama,

helläkene hingämä!

Allikas: Regilaulu lugu – Väike Hellero

Regilaul

Väike Hellero 02 MINNI ORAS Meri õue all (Haljala,…

Mis on meie oue alla?
Meri meie oue alla.
Mis sääl mere keske’ella?
Kaev on mere keske’ella.
Mis on kaevu serva päälla?
Sammas kaevu serva päälla.
Mis sääl samba otsa’assa?
Soel on samba otsa’assa.
Mis on soela pohja päälla?
Sormus soela pohja päälla.
Mis sääl sormukse siessa?
Neli nuorta neitsikesta.
Üks sääl kuab kuldavüeda,
tõine luab loogelista,
kolmas kassikäpalista,
neljas nutab noorta miesta.

Allikas: Regilaulu lugu – Väike Hellero

Regilaul

Väike Hellero 03 MEEL VALK Loomine (Paide viis Peetri)

Külatüdrukud, õeksed,

külapoisid, pooled vennad,

külanaised, noored naised,

pange selga uued kuued,

kätte kroogitud käiksed!

Lähme merde pühkimaie,

mereäärta äigamaie!

Pühime pühked mere’esse,

äigame laastud laine’esse!

Lähme omme vaatemaie,

kis siin pöörand pühki’eida.

Püha pürje linnukene,

otsind ta pesa aseta

merre kümmeje kivisse,

ranna paksu paemurdu,

üle ilma, laia moa,

üle Ilvese kiriku.

Tuli vasta kolmi põõsast:

üks oli põõsas sinine,

teine puupõõsas punane,

kolmas kullakarvalene.

Põlgas ta põõsa sinise,

põlgas ta põõsa punase,

võttis kulla arma’aksi.

Akkas ta pesa koguma:

kogus kuu, kogus kaksi,

peale paari päevasida.

Akkas ta mune munema:

munes kuu, munes kaksi,

peale paari päevasida.

Akkas poegi audemaie:

au’us kuu, au’us kaksi,

peale paari päevasida.

Said pojad verisulile,

akkas poegi pillutama:

pillutas kuu, pillutas kaksi,

peale paari päevasida.

Ühe pani kuuks taeva’asse,

teise päävaks peale ilma,

kolmas söödile kivikse.

Seda teab taevataadikene,

seda arvab armas rahvas,

kus need tunnid tuntanekse,

ajad kallid arvatakse,

mõud mustad mõõdetakse,

kui põle söödila kivida,

ega kuuda taeva’asse,

ega pääva peale ilma.

Allikas: Regilaulu lugu – Väike Hellero

Regilaul

Väike Hellero 05 JANIKA ORAS Kivijahvatamise mäng (seto)

Jauha’, jauha’ sa meil kivikäne, kivikäne,

kiso’, kivi sa no vitsakanõ, vitsakanõ!

Kivi pilli’ omma’ pedäjätse’, pedäjätse’,

kivi karits om meil kadajanõ, kadajanõ.

Jauha’, tütär, sa küll, laula’, tütär, laula’, tütär,

jauha’ poolõst sa mull pudrujauhõ, pudrujauhõ,

valgit jauha’ sa mul vadsajauhõ, vadsajauhõ!

Jauha’, jauha’ sa no kivikene, kivikene,

kiso’, kivi sa küll vitsakõnõ, vitsakõnõ.

Pereh tahtsõ küll peenükeistä, peenükeistä,

esi tahtsõ ma sääl ilosata, ilosata,

latsõ’ tahtsõ’ jallõ ladusita, ladusita,

sulasõ’ küll tahtsõ’ sorõhita, sorõhita.

Allikas: Regilaulu lugu – Väike Hellero

Regilaul

Väike Hellero 06 MAARJA ORAS Võrgutaja neiu – Suisa…

Poig mul mäele künd´,

kas´ke, kan´ke,

verevile veitsile,

kirõvilõ ärisile.

Sinna’ ti tsõdsõ tsia’ tsiirit´,

tsia’ tsiirit´, karja kargut´.

Sõir tel oll´ sõba all,

vatsk valgõ räti sisen.

Kuts´ mu poja kuusistullõ,

pett´ poja pedästülle,

haugutilli aavistullõ.

Ala’ tä sõkk´ sõnajala’,

pääle’ kakk´ kastõhaina’.

Tütäreni, armõ’õni,

kas´ke, kan´ke,

madalikku marjakõnõ,

lätsi’ sa suisa solasõllõ,

päise päävä viitjalõ.

Solanõ poiss künd suu viirt,

palgapoiss paiustut –

määnes sul süä söögi viiä’,

määnes miil´ manu’ minnä’?

Perepoig künd illust maad,

talupoig tasast maad –

süä om ää söögi viiä’,

miil´ ää manu’ minnä’!

Allikas: Regilaulu lugu – Väike Hellero

Regilaul

Väike Hellero 07 MARI SARV Puhas poiss (Vändra)

Kirjub neidu, karjub neidu,

kirjub kinni võttessagi,

karjub kaissu heitessagi,

saab aga lattu, lausu sõna,

saab aga põhku, põle viga.

Neiu peiulta küsima:

“Mis seal püksis pööreneksi

või seal kaltsus karganeksi?

Kas on puu või on pulka,

kas on luu või on luisku?”

“Ei ole, ei ole, neiukene,

ei ole puu, ei ole pulka,

ei ole luu ega pole luisku.

Lihalik siin liigutab

ja vaimulik siin välgutab,

see siin püksis pööreneksi

ja siin kaltsus karganeksi.”

“Ehk võid, ehk võid, peiukene,

ehk võid päästa püksi pööri

ja võid laska lapi alta?”

“Ei või, ei või, ellakene,

ei või päästa püksi pööri

ega või laska lapi alta,

enne kui papp on paari pannud,

kirjukuube kuulutanud,

laiamantel laulatanud,

sinimantel seletanud.

Allikas: Regilaulu lugu – Väike Hellero

Regilaul

Väike Hellero 08 Mehetapja Maie laul (Kodavere)

Mai oli maias neitsike,

Maie tantsis Tarvastule,

tantsis Tarvastu mäele.

Hüljö sõitis üle välja –

Maie kuaras kuarikele,

hüpäs´ Hüljö vankerije.

Mai läks Hüljöga magama.

Maie magas puoli ööda,

tõse poole mõtelie:

“Oh kuras, kurasekene,

kas sa süüd, mes ma süödan,

kas sa juod, mes ma juodan,

kas süäned südame verda,

maitsed maksade alussa?”

Ämm läks Maie õikamaie:

“Üles, Maie, mu minijä!”

“Oh mu ämmäne õmane,

meheemä meeleline,

ei või tõõssa, ei ületa –

Maie vuade’ad verised,

urmatsed unipalangad!”

“Oh Maie, minu minia,

miks su vuode’ed verised,

urmatsed unipalangad?”

“Oh mu ämmäne õmane,

meheemä meeleline,

lakast tapin laulukuke,

laadast valgepiä vasika!”

Ämm läks lakka katsumaie,

ämm läks lauta vuatamaie:

lakas laulis laulukuke,

laadas valgepiä vasikas.

Ämm läks kuasa kammerije:

“Oh Maie, minu minia,

sina tapid mehe nuore,

ukkasid unitse kuasa!”

Siss Mai andis jalule teada:

“Sõudka, jalad, jõudka, jalad,

sõudka liite lepikuje,

paeka anipajoje!”

“Oh paju, avita Maie,

kase kallis, kata Maie!”

“Kudas ma sinu avitan –

sina tapid mehe nuore,

ukkasid unitse kuasa!”

Maie läks järvele pagule:

“Oh järve, avita Maie,

järve kallis, kata Maie!”

“Kuidas ma sinu avitan –

sina tapid mehe nuore,

ukkasid unitse kuasa!

Tuleb homme uusi päeva,

sinu võrgul võetasse,

sinu aerul aetasse.”

“Oh minu kümme küdida,

oh minu sada naduda,

mehe ilusa viisi-kuusi,

tuoga mu kerstu kesale,

tuoga vakka vaanijule,

tehka sii tuli ilusa

ilusista ehteista,

kirivista kinda’asta,

punasista puudikista,

palele paletevasta!

Allikas: Regilaulu lugu – Väike Hellero

Regilaul

Väike Hellero 09 MAALI KAHUSK JA MINNI ORAS Tütarde…

Emäl olli hulka tütäreidä,

katsi hulka kanasseidä.

Viisi pand´ villu venitämä,

kuusi kangast kodamahe,

säidse sängü sääjämähe,

katõsa karja hoiamahe.

Miä sis üle jäänenesse,

jäänenesse, saanõnõssõ,

tuu pand´ tedres tii viirde,

pardsikõsõs palu viirde,

kurvitsõs pand´ konnu viirde,

lasitsõs pand´ laanõ viirde.

Esi’ nakas´ vette vedämähe,

nakas´ kalja kannamahe.

Tetr iks tirisi tii veeren,

parts´ prääk´ palu veeren,

kurvits laul´ konnu veeren,

lasits laul´ laanõ veeren:

“Imäkene, ellekene,

kallis marja kasvataja,

kelles sa sedä vette viät,

vette viät, kalja kannat?”

“Sisarõilõ sõira tetä’,

minijäile leevä louva’,

poele peitli pöördä’,

väüle väitsi hiku’.”

Sis läts´ imäl armsas,

kasvatajal kallis,

nakas´ siis kuu’ kutsumahe,

majja marja meelütämmä:

“Tulkõ’ kuu’, kodukanasõ’,

majja, marjameelikese’!

Sisar tekk´ teil suurõ sõira,

minnij küdsi mesileevä.”

“Imäkene, ellekene,

kallis marja kasvataja,

par´emba omma’ paiuurva’,

kõrõhõpa’ kõolatva’,

kui om sõsardõ suur sõir,

minijide mesileib.

Allikas: Regilaulu lugu – Väike Hellero

Regilaul

Väike Hellero 11 MINNI ORAS Riia rikkumine (Karksi)

Näiokese noorekese,

lääme Riiga rikkumaie,

Võndo kinni võttamaie,

Põltsamaad põletemaie,

Talinet taandemaie.

Ke meil vasto või tulesse?

Vasto tulli Riia suure ärra,

Uulo uhkepää isändi.

“Näiokese noorekese,

koes tei ulgeni ojode,

või tei parveni paede,

või tei lippo lendelede?”

“Mei lähme Riiga rikkumaie,

Võndo kinni võttemaie.”

“Laske olla Riia linna!

Olgo Riiga soola tuvva,

Taline tabade tetä,

Võnno võtteme vedäde –

Riia soola soolatsebe,

Taline taba parembe,

Võnno võtteme iluse.”

“Ei või jättä Riia linna,

ei või jättä, ei tõote –

Riig o meie riigi pääle,

Võnd o meie väl´lä pääle,

Taline taga väräte.

Allikas: Regilaulu lugu – Väike Hellero

Regilaul

Väike Hellero 13 VÄIKE HELLERO Väravamäng (Tõstamaa)

Mis rahvas teie olete,

mis te sääl seisate?

Kuldse juldse, velitse ja värava.

– Meie tahame läbi tulla

teie uhkest väravast.

– Meie väravad on katki,

meie väravad on lagund.

– Meie tahame parandada

teie uhked väravad.

– Kellega te parandate

meie uhked väravad?

– Siidiga ja sametiga,

Viini vildse lõngaga,

pue puna paelaga.

– Kus sa sitt selle siidi said,

Viini vildse lõnga tõid?

– Eile mede vend tuli Riiast kodu,

tõi meil siidi, sammetid,

Viini villast lõnga,

pue punast paela.

– Kui te tahte, tulge läbi,

meie uhkest väravast!

– Ei me tule üheksi

ega me tule kaheksi,

me tuleme suure ulgaga

nii kui ratsaobustega.

Allikas: Regilaulu lugu – Väike Hellero